Aino Bach ja Kaija Kesa - "Liblikapüüdja"
“Liblikapüüdja” näitus on austusavaldus Aino Bachile tema 120. sünniaastapäeva puhul. See on selle aasta esimene sündmus kunstniku tähtpäeva tähistamiseks.
Näitusel on esindatud mõned Aino Bachi haruldased monotüüpiad, mis on loodud tema loomingu algusaastatel Pallase ajal ja loomingu lõpuperioodi maalilised portreed. Värvikad monotüüpiad on kahekõnes Kaija Kesa liblikate seeriaga.
Näitusel on esindatud mõned Aino Bachi haruldased monotüüpiad, mis on loodud tema loomingu algusaastatel Pallase ajal ja loomingu lõpuperioodi maalilised portreed. Värvikad monotüüpiad on kahekõnes Kaija Kesa liblikate seeriaga.
Aino Bachi kooliaja monotüüpiad olid valdavalt mustvalgetes, pruunikates või oranžikates toonides. Vahepealses loomingus viljeles ta ka teisi graafikatehnikaid, näiteks akvatinta ja kuivnõel, ning oma loominguperioodi lõpus (70ndad ja 80ndad) pöördus Bach tagasi selle maalilise tehnika poole ja oli viljakas meisterlikke monotüüpiaid luues. Õppides Pallases Nikolai Triigi juures alguses maali ning hiljem graafikat, inspireerisid oskused värvidest ja maalimisest teda elu lõpu poole monotüüpiad looma.
Bachi loomingu asjatundja ning näitusekomplekti koostaja Andres Rebane sõnas, et poisikesena imetles ta Aino Bachi ateljees käies alati oma vanatädi värvilisi monotüüpiad. “Kunstniku ateljee kesksel kohal oli tema kadunud abikaasa Kaarel Liimandi tuntuim maal “Liblikapüüdja”. Ei taha solvata maalikunstnikke, aga iga maal ongi monotüüpia ning vastupidi. Liblikapüüdja teema oli mu vanatädi jaoks ülimalt tähtis ja ta rääkis sellest tihti, poseerides ise ka Liimandile modellina “Liblikapüüdja” maali jaoks, mis polnud üldse kerge. Aino Bach pidas seda kõige armsamaks teoseks ja kalliks mälestuseks Liimandist,” tõdes Andres Rebane.
“Arvan kindlasti, et mu vanatädile oleks liblikateemalised pildid ja värvilised monotüüpiad koos väga meeldinud. Ta oleks näituse üle rõõmustanud, sest arvas, et igas inimeses elab unistus olla liblikapüüdja. Rõõmsaid ja ilusaid värve tahame me kõik oma ellu,” sõnas Rebane.
Kaija Kesa esitleb näitusel graafilisi lehti liblikatest, mis on osa uuest seeriast nimega “Tiivasirutus”.
“Kui ilmastik ja loodus soosivad, siis avab liblikas soojas õhus tiivad ning lendab oma täies hiilguses. Ka inimene sirutab oma tiivad, kui ta on ise selleks valmis ning elu ja inimeste soojus teda toetavad,” ütles kunstnik Kesa.
Teoste loomiseks kasutab Kesa jaapanipärast mokulitot ehk puu litograafiat, aga ka klassikalist kuivnõela tehnikat.
Näitus on avatud 25.02-01.04.2021
Bach Art Gallery, Tondi 1, Tallinn
Galeriid saab külastada T-N 12-18 ja teistel aegadel kokkuleppel.
Telefon 53 456 042 (Kaija)
Vastused puuduvad